Kuidas rääkida lapsega koroonaviirusega seotud olukorrast?

Koroonaviirus on praegu mureks peaaegu igas vanuses lastele ja noorukitele. See teema on püsivalt esil meedias ning vestlustes sõprade ja täiskasvanutega. Mannerheimin Lastensusojeluliitto MLL laste- ja noorte telefoni- ja chat-kontaktide kohaselt jälgivad lapsed ja noorukid praegu meediat palju ja mõned on kuuldust masenduses. Nüüd on häirivate uudiste ja inimeste eraldatusest johtuva kindlusetustunde neutraliseerimiseks vaja vanemaid ja teisi läheduses asuvaid täiskasvanuid.

Kuidas rääkida olukorrast eakohaselt?

Laste ja noortega tuleb rääkida eriolukorra põhjustatud mõtetest, tunnetest ja muredest. Mures lapselt võib otse küsida, mida laps mõtleb ja mis teda hirmutab. Mõnikord võivad laste ja noorukite hirmud olla väga ebareaalsed ja neid saab leevendada, kui asjadest turvalises keskkonnas rääkida. Vestluse ajal peab lapsevanem ise olema rahulik. Kui olete ise olukorra tõttu masendunud, peaksite kõigepealt lahendama oma mure teise täiskasvanuga, et te ei annaks oma tundeid edasi lapsele.

Paljud juhised soovitavad teil rääkida oma lapsega eakohaselt. Sageli jääb ebaselgeks, mida see tähendab. Lapse eakohasuse tase määratakse kindlaks lapse kogemuste ja mõtete küsitlemise teel. Eakohasuse arvestamine tähendab lapsega rääkimisel tuttavate sõnade ja mõistete kasutamist. Lisaks tasub kontrollida, kas laps on aru saanud, mida vanem ütles. Võite isegi paluda lapsel öelda oma sõnadega, kuidas ta vanema kõnet mõistis.

Nooremad lapsed mõistavad asju oma arengutasemel, näiteks naljatades või veiderdades. Seda tuleb lapsele lubada. Lapse või nooruki eakohasus tähendab mõistmist, et laps käsitleb asju nende vahenditega, mida tal on. Laste veiderdamisega tasub aga samuti tegeleda, sest selle taga võib olla tõeline hirm ja mure.

Võtke arvesse lapse individuaalsust

Mõned lapsed on tundlikumad ja reageerivad kõigile ümbritsevatele asjadele tugevamini, vajades pikemat rahulikku vestlust ja rahustamist. Lapsel võib olla valesid ettekujutusi selles osas, kui kiiresti haigus levib ja mis siis juhtub. Oluline on välja selgitada, mida täpselt teie laps kardab või mille pärast ta muretseb.  Lapsevanem peab need hirmud maha rahustama. Rääkige sellest ja selgitage, et on üsna ebatõenäoline, et just tema nakatub, aga kui see ka juhtub, siis saadakse sellest jagu.

Teiste laste puhul ei põhjusta sündmused, mis teda ennast vahetult ei puuduta, emotsionaalseid reaktsioone. Lapselt ei tohiks nõuda emotsionaalset reageerimist ega muretsemist, kui laps ei reageeri sündmustele masendusega. Kui teie laps ei räägi ega muretse selle asja pärast, ei peaks te selle pärast probleemi tekitama. Vanema kohus on tagada, et laps järgiks antud hügieeni- ja liikumisjuhiseid, kuid last muretsema panna pole mõtet.

Raskete kogemustega lapsed võivad olla tundlikud

Lapsed ja noorukid, kel on seljataga masendavaid kogemusi või kes on niigi rõhutud meeleolus, võivad olla tõsiselt häiritud ka sündmustest, mis neid vahetult ei puuduta. Ennekõike vajavad nad lähedase täiskasvanu rahustavat kõnet ja kohalolekut. Muretseda võivad ka lapsed ja noorukid, kellel on mõned haiguse riskifaktorid. Oma kõne hoidmine tasakaalukana ja omaenda võimaliku masenduse leevendamine koos teise täiskasvanuga on teil abiks noore inimese masendusest jagusaamisel. Kui teie lapse või nooruki masenduse sümptomid on tugevad ega kao paari päevaga, peaks nõu küsima spetsialistilt (näiteks õde või koolipsühholoog) ja temaga arutama, mida olukorra muutmiseks saaks ette võtta.

Kirjeldage, kuidas nakkust saab ennetada ja ravida

Tuleb rääkida oma lapsele, kuidas nakatumist vältida. Soovitage, et ta peseks hoolikalt käsi ning köhiks ja aevastaks mitte kätte, vaid varrukasse. Konkreetsed teod annavad tunde, et olukord on kontrolli all. Siiski on oluline rõhutada, et see pole ohtlik, kui unustate mõnikord käsi pesta. Samuti on mõtet lapsele rääkida, et enamik inimesi haigestub kergelt ja taastub. Ja et lastel näib olevat koroonaviirusele hea vastupanuvõime.

Selgitage, et paljud igapäevaelu mõjutavad piirangud on mõeldud viiruse leviku tõkestamiseks. Kodus püsimine kaitseb teisi, eriti riskirühma kuuluvaid, näiteks eakaid. Tuleb rõhutada, et olukord on ajutine ja ühel päeval pöördume tagasi tavaellu. Täiskasvanud teevad koroonaohu likvideerimise nimel kõvasti tööd ning kogu maailmas töötatakse pidevalt välja uusi ravimeid ja vaktsiine.

Rääkige muutustest igapäevases elus

Rääkige sellest, et nüüd oleme rohkem kodus ja perega. Lastele ja noorukitele teeb kindlasti meelehärmi, et nad ei saa koolis ja huviringides käia ning sõprade ja vanavanematega kohtuda. Meenutage neile, et olukord on ajutine ja koos saame ka sellest üle. Leppige kokku, kuidas päeva planeerida ja tegevusi korraldada. Hea oleks, kui saaks säilitada laste ja vanemate tavalisi igapäevaseid rutiine.  Rääkige lastele, kuidas suhelda sõprade, vanavanemate ja teiste sugulastega, näiteks telefoni ja interneti teel.

Mõelge üksteise peale ja tagage igapäevaelu sujumine. Kõige tähtsam on tagada lastele heaolu ja turvatunne. Kui vajate lapse koduste ülesannete tegemisel abi, pöörduge kooli poole. Värskes õhus viibimine üksi või perega teeb meeleolu paremaks.

Vältige liigset uudiste jälgimist

Laps või nooruk võib sattuda masendusse ka seetõttu, et täiskasvanu jälgib meediast pidevalt koroonaviirusega seotud uudiseid või räägib sellest pidevalt teiste täiskasvanutega. Saate oma last kaitsta sellega, et ei vaata uudiseid koos lapsega. Mõelge ka sellele, kuidas meediakasutus mõjutab teie enda heaolu.

Ärge jääge üksi, otsige abi

Päevade kaupa kodus viibimine võib mõnikord olla piinav. Abi võite saada paljudest organisatsioonidest ja munitsipaalteenused on endiselt kättesaadavad. Kui te ei pääse poodi või apteeki, paluge oma naabritelt või teistelt abi.

Vastaa

Sähköpostiosoitettasi ei julkaista. Pakolliset kentät on merkitty *

Huomioithan, että kommenttisi julkaistaan tarkistuksen jälkeen.