Mäʹhtt mainsted päärnain koronavueʹjj pirr?

Koronavirus lij tän poodd miâlggâd juõʹǩǩâkksaž päärnaid da nuõrid kuõskteei äʹšš. Äʹššvuʹvdd lij pâi âʹlnn mediast di taaurõõžži da vuõrâsoummi mainnsin. MLL Päärnai da nuõri teʹlfoon da chaatt õhttvuõđ välddmõõžžin vuäinn, što päärna da nuõr seuʹrrje tän poodd jiânnai media. Mõõn mediast lie kuullâm, mueʹǩǩad mäŋggsi miõl. Ååʹn taarbšet puärrsid da jeeʹres ââldmõs vuõrâsoummid vueʹsttviõkkân miõl mueʹǩǩeei ođđsid da oummin čåårast åårrmõõžž counnâm staanteʹmesvuõđ tobddjid.

Mäʹhtt mainsted vueʹjj pirr päärna ââʹǩǩtääʹzz mieʹldd?

Päärnai- da nuõrivuiʹm lij vääžnai mainsted koronavueʹjj šõõddtem jurddji, tobddji da huõli pirr. Päärnast, kååʹtt kuâsttai leäʹmmen peʹcclõõvvâm, vuäitt kõõččâd vuõiʹǧǧest, mõõn päärnaž juurdač da mii suu põõlat. Måttmešt päärna da nuõr pââl vuäiʹtte leeʹd samai pannrealiistla da huõl lueʹǯǯje, ko tõi pirr vuäǯǯ mainsted rääuhast jiõnnsa staansõs pirrõõzzâst. Saǥstõõllâmpooddâst lij šiõǥǥ, jõs puäʹres jiõčč lij rääuhlõs. Jõs vueʹǩǩ lij jiõccses mueʹǩǩeei, kannat jiijjâs mueʹǩǩõõzz vuõššân puʹrǧǧeed koin-ne nuuʹbbin vuõrâsoummuin, što ij seeʹrd jiijjâs tobddjid päärnže.

Määŋgin vuäppõõzzin auʹǯǯjet mainsted päärnže suu ââʹǩǩtääʹzz mieʹldd. Tõt, mõõn tõt miârkkšââvv, pääcc täujja meäʹrteʹmmen. Päärna ââʹǩǩtääʹss seʹlvvan kõõjjõõleeʹl päärna čõõđ jieʹllem da jurddjid. Tõt lij ââʹǩǩtääʹzz lokku välddmõš, što maainast tõi saaʹni- da fiʹttõõzzivuiʹm, koid päärnaž tåbdd. Tõn lââʹssen kannat veâl tääʹrǩsted, lij-a päärnaž fiʹttjam tõn, mõõn puäʹres cieʹlǩi. Jiijjâs päärna vuäitt håʹt mâka raukkâd mušttled jiijjâs saaʹnivuiʹm, mäʹhtt son fiʹttji puärraz mainstummuž.

Uuʹccab päärna ǩiõttʼtâʹlle ääʹšš jiijjâs ouddnemtääʹzzest, ouddmiârkkân sǩiõlddõõđeeʹl leʹbe siõreeʹl. Tääzz âlgg uʹvdded päärnže lååʹv. Kaaunõõttmõš päärnain leʹbe nuõrin ââʹǩǩtääʹzz meâldlânji miârkkšââvv tõn fiʹttjummuž, što päärnaž ǩiõttʼtââll tõi neävvaivuiʹm, kook suʹst lie. Päärna siõrtõõllmõõžž kannat kuuitâǥ seuʹrrjed da ǩiõttʼtõõllâd, ko tueʹǩǩen vuäitt leeʹd tuõđlaž pââll da huõll.

Vääʹld lokku päärna oʹdinaknallšemvuõđ

Måtam päärna reagâʹstte läđđsõbân da viõusben pukid aaʹššid, kook šâʹdde sij pirr. Täk päärna säʹtte taarbšed jiânnai rääuhlõs mainstummuž da rääuhtõõllmõõžž. Päärnast vuäiʹtte leeʹd pannrealiistla jorddmõõžž tõʹst, mõõn jåʹttlõnji taudd njäämm da mii tõn mâŋŋa šâdd. Lij vääžnai seʹlvted, mâʹst päärnaž pââll leʹbe mõõn son peʹcclâstt.  Puärrsin lij šiõǥǥ rääuhtõõllâd täid pââlaid. Mainsted da čiõlǥeed, što ij leäkku vueʹrddemnalla, što taudd njäämm samai suʹnne, da jõs nuʹtt ǩiâvči, tõʹst še seʹlvvneʹped.

Måtam päärnaid šõddmõõžž, kook jie vuõiʹǧǧest kuõsk siʹjjid, jie šõõddât toobdreaktioid. Päärnast ij õõlǥ kaiʹbbjed toobdreaktioid, ij-ǥa peʹcclõõvvâd, tõn jõs päärnaž ij reagââʹst šõddmõõžžid miõl mueʹǩǩummšin. Jõs päärnaž ij maainâst leʹbe peʹcclââʹst ääʹšš, tõʹst ij kannât tuejjeed huõl. Puärraz tuâjjan lij ââʹnned huõl tõʹst, što päärnaž jääʹǩǩat uvddum vuäppõõzzid hygieniast da liikkummšest, leâša jeäʹrab huõl ij päärnast kannât counnâd.

Kulstõõl päärnaid, koin lie vaiʹǧǧes pääiʹǩ ǩiõččlâsttmõõžž tueʹǩǩen

Päärna da nuõr, koin lie tueʹǩǩen vaiʹǧǧes jieʹllempääiʹǩ leʹbe koi miõll juʹn muđoi lij mueʹǩǩõõvvâm, vâjja mueʹǩǩõõvškueʹtted viõusânji šõddmõõžži diõtt, kook jie vieʹltǩani siʹjjid vuõiʹǧǧest kuõsk. Sij taarbše jäänmõsân âʹlddvuõrâsoummu rääuhteei mainstummuž da âʹlddåårrmõõžž. Tõk päärna da nuõr še, koin lie mõõk-ne kõõv riskktuejjeei, säʹtte peʹcclõõvvâd. Vuâmmaž, što neutraal mainstummuš da jiijjâs vueiʹtlvaž miõl mueʹǩǩeem puʹrǧǧummuš koin-ne nuuʹbbin vuõrâsoummin, vieʹǩǩte še nuõr jiijjâs miõl mueʹǩǩummšin. Jõs päärna leʹbe nuõr miõl mueʹǩǩeemoudldõõzz lie čuuʹt viõus, jie-ǥa tõk lappu peeiʹvi mieʹldd, lij šiõǥǥ kõõččâd vuäppõõzz ämmatneeʹǩǩest (ouddmiârkkân tiõrvâsvuõđhoiʹddjeeʹjest leʹbe škooulpsykoloogâst) da smiõttâd õõutsââʹjest, mâid vuâkka vuäitči tuejjeed.

Mušttâl, mäʹhtt njuämmʼmõõžž vuäitt cõggâd da håiddad

Päärnže lij šiõǥǥ särnnad, mäʹhtt njuämmʼmõõžž vuäitt cõggâd. Vuäʹppest suu põõssâd ǩiõđid tärkka di koossâd da kâʹšnned suåjju ij-ǥa ǩiõʹtte. Konkreettlaž tuejjummuš vuäitt uʹvdded vaaldšummuž tobddi. Lij kuuitâǥ vääžnai puʹhtted ouʹdde, što ij leäkku vaarlaž, jõs måttmešt väjldâtt ǩiõđi põõssmõõžž. Kannat še mušttled, što jäänmõs oummin puâccai ǩeäʹppsõbân da puârran. Da kuâsttai, što päärnain lij šiõǥǥ resisteʹnss koronaviruʹsse.

Mušttâl, što määŋg aʹrǧǧe vaaikteei raajtõõzz lie jurddum cõggâd viruuzz leävvnummuž. Põõžžeeʹl dååma suõjjeep jeärrsid, jeäʹrben riskkjooukid kuulli oummid, mâʹte ââʹǩǩoummid. Kannat mušttʼted, što vueʹǩǩ lij kõskkpoddsaž da måtam peeiʹv määʹccet takai aʹrǧǧe. Vuõrâsoummu tuejjee samai jiânnai tuâj korona jaukkeem diõtt, di talkksid da čuâggtõõzzid viiǥǥât ooudårra ǩeeʹjjmieʹldd ääiʹj juõʹǩǩ åʹrnn maaiʹlmest.

Mainsteʹǩed aarǥ muttsi pirr

Mainsteʹǩed tõn pirr, što ååʹn leäʹped jäänab põõrtâst piârrjin ko takai vueʹjjest. Nuõrin da päärnain tõt sätt mõõnnâd gååran, ko sij jie piâzz škoouʹle da staarjõõzzid leʹbe kaaunõõttâd taaurõõžživuiʹm di ääkkai- da aaʹjjivuiʹm. Mušttʼteʹǩed tõʹst, što vueʹǩǩ lij kõskkpoddsaž da õõutsââʹjest tõʹst seʹlvvneʹped. Suåppâd tõʹst, måkam äiʹǧǧtaaul peeiʹvin lie da mäʹhtt peeiʹvid organisâʹsttveʹted. Leʹčči šiõǥǥ, jõs peeiʹv mušttʼteʹče päärnai da puärrsi takai aarǥ.  Mainsteʹǩed päärnaivuiʹm tõn pirr, mäʹhtt leäʹped õhttvuõđâst taaurõõžživuiʹm, ääkkai- da aaʹjjivuiʹm di jeeʹres ruåđivuiʹm, ouddmiârkkân teʹlfoonâst da interneeʹttest.

Lij šiõǥǥ leeʹd äärmlaž jiõccses, väʹlddäʹššen lij, što takai argg oʹnnast. Tääʹrǩmõs lij ââʹnned huõl päärnai puârastpiʹrǧǧummšest da staanvuõđ tobddjest. Väʹldded õhttvuõđ škoouʹle, jõs taarbšeʹped päärna leeʹksivuiʹm vieʹǩǩ. Åuggan åårrmõš õhttu da õõutsââʹjest piârrjin vuäitt hiâlpted.

Vieʹlt seuʹrrjeʹmest media leeiǥas

Päärna leʹbe nuõr miõl vuäitt mueʹǩǩeed tõt, što vuõrâsooumaž seuʹrrai mediast koronavirusvueʹjj ǩeeʹjjteʹmeld leʹbe maainast tõn pirr jeeʹres vuõrâsoummuivuiʹm. Päärna vuäitt suõjjeed tõin, što ij ǩiõčč ođđsid päärna čõõʹlmi ooudâst. Smiõtt še måkam media-âânnmõš tuärjjad jiijjad puârastpiʹrǧǧummuž.

Jeäʹled pääʹʒʒ õhttu, ooccâd vieʹǩǩ

Måttmešt põõrtâst åårrmõš sätt leeʹd miõl mueʹǩǩeei. Määŋgin sieʹbrin vuäitt vuäǯǯad vieʹǩǩ da taʹrjjeemnalla lie õinn kåʹddkääzzkõõzz. Raauk smeʹllkânji vieʹǩǩ räʹjjlain leʹbe jeeʹres oummuin, jõs jeäʹped piâzz kauʹppe leʹbe apteekka.

Vastaa

Sähköpostiosoitettasi ei julkaista. Pakolliset kentät on merkitty *

Huomioithan, että kommenttisi julkaistaan tarkistuksen jälkeen.