Maht sárnuđ koronatiileest párnáin?

Koronavirus lii tääl äšši, mii kuáská masa jyehi-ihásáid párnáid já nuoráid. Fáddá lii ain mieldi mediast já skipárijguin já rävisulmui saavâin. MLL Párnái já nuorâi puhelin já chat ohtâvuotâväldimij vuáđuld párnááh já nuorah čuávuh tääl ennuv media já uási atâštuvá tast, maid kulá. Vaanhimeh já eres rävisulmuuh annojeh tääl vuástávyeimin atâšteijee uđđâsáid já torvottesvuođâ tobdoid, moh šaddeh ulmui sierâlum keežild.

Maht sárnuđ tiileest ahetääsi miäldásávt?

Párnáiguin já nuorâiguin lii tehálâš sárnuđ spiekâstâhtile ravkkâm jurduin, tobdoin já huolâin. Párnáást, kote oro lemin huolâstum, puáhtá koijâdiđ njuolgist, ete maid páárnáš smiättá já mii poolât suu. Motomin párnáá já nuorâ paloh sättih leđe viehâ epirealistliih já toh kiäppáneh ko tain uážžu sárnuđ ráávhust torvolii pirrâsist. Savâstâllâmpuudâ ääigi lii pyeri, ete vaanhim lii jieš rávhálâš. Jis lii jieš atâštum, te kannat jieijâs atâštâs vistig čuávdiđ kiännii rävisulmuin, amas sirdeđ jieijâs tobdoid párnážân.

Maaŋgâin ravvuin avžuutteh sárnuđ párnážân ahetääsi miäldásávt. Tot, maid tot uáivild, páácá távjá epimiärálâžžân. Párnáá ahetääsi čiälgá ko koijâd párnáá feerimijd já jurduid. Ahetääsi huámmášumán väldim lii tot, ete sárnu tagarij sanijguin já tuáváduvâiguin, maid páárnáš tobdá. Toos lasseen kannat vala tärhistiđ ete lii-uv páárnáš iberdâm, ete maid vaanhim eeđâi. Párnáá puáhtá veikâ pivdeđ muštâliđ jieijâs sanijguin, ete maht sun iberdij vaanhim saavâ.

Ucebeh párnááh kieđâvušeh ääši jieijâs ovdánemtääsi mield, ovdâmerkkân skalkkâsaaváin tâi sierâdem peht. Toos kalga adeliđ párnážân love. Párnáá tâi nuorâ ahetääsi miäldásâš kuáhtám uáivild tom iberdem, ete páárnáš kieđâvuš aašijd tai vuovijguin, moh sust láá. Párnáá sierâdmân kannat kuittâg tarvaniđ, ko tyehin puáhtá leđe tuođâlâš palo já huolâ.

Huámmáš párnáá individuaallâšvuođâ

Motomeh párnááh reagisteh herkibeht já vuáimálubbooht puoh aššijd, moh tábáhtuveh pirrâsist já sij sättih tarbâšiđ ennuv rávhálii sárnum já siäđuttâllâm. Párnáást pyehtih leđe epirealistliih koveh tast, ete mon jotelávt tavdâ njuámu já mii talle tábáhtuvá. Tehálâš lii selvâttiđ, ete maid páárnáš tuođâi pala tâi mii huolât suu. Vaanhim kannat siäđuttâllâđ taid paloid. Sárnuđ já čielgiđ, ete ij lah oskottettee, ete tavdâ njuámu eidu sunjin já jis nuuvt kevâččij-uv, te tast-uv selvân.

Nubbijd párnáid tábáhtusah, moh iä njuolgist kuoskâ sunjin, iä toovât tubdâmušâid. Párnáást ij koolgâ vaattâđ tubdâmušâid, ijge koolgâ huolâstuđ tast, jis páárnáš ij reagist tábáhtussáid atâštâssáin. Jis páárnáš ij sáárnu tâi ij lah ollágin huolâstum ääšist, te tast ij kannat toohâđ huolâ. Vaanhim pargo lii anneeđ huolâ tast, ete páárnáš nuávdit adelum ravvuid hygieniast já jotemist, mutâ eromâš huolâ ij kannat párnáást ravkkâđ.

Herkkin párnáiguin, kiäin láá vaigâdis feerimeh tyehin

Párnááh já nuorah, kiäi tyehin láá vaigâdis feerimeh tâi kiäh láá mudoi-uv atâštum, sättih atâštuđ vuáimálávt meid tábáhtusâin, moh iä njuolgâ kuoskâ sijjân. Sij tarbâšeh mielâstubbooht aldasii rävisulmuu sárnum já mieldiorroom. Meid toh párnááh já nuorah, kiäin láá riskâtahheeh taavdâ háárán, sättih huolâstuđ. Tot, ete ana sárnum neutraalin já čuávdá jieijâs máhđulii atâštâs kiännii nube rävisulmuin, iššeed nuorâ jieijâs atâštâssáin. Jis párnáá tâi nuorâ atâštâs lii uáli vuáimálâš, ijge kiäppán peeivij ääigi, te lii pyeri koijâdiđ ravvuid áámmátulmuin (ovdâmerkkân tiervâsvuođâtipšoost tâi škovlâpsykologist) já smiettâđ oovtâst, ete maid puáhtá porgâđ tile oovdân.

Muštâl, ete maht njuámmum puáhtá estiđ já hoittáđ

​Párnážân kannat muštâliđ, ete maht njuámmum puáhtá estiđ. Te rävvee huolâlii kieđâi posâmân já toos, ete kalga kuorssâđ já kašneđ suáján ige kietân. Konkreetlâš rähtim puáhtá adeliđ haldâšem tobdo. Kuittâg kalga tiäduttiđ, ete tot ij lah varâlâš, jis motomin vájáldit kieđâi poossâm. Kannat meid muštâliđ, ete iänááš uási ulmuin puáccáá váhá já puárrán. Já ete párnáin oro lemin šiev vuástálistemnahcâ koronavirusân.

Muštâl, ete maaŋgah aargân vaikutteijee raijiittâsah láá tađe várás, ete estih virus levânem. Ko pissoop pääihist te suoijip iärásijd, eromâšávt riskâjuávkun kullee ulmuid, tego elilâmulmuid. Kannat tiäduttiđ, ete tile lii koskâpuddâsâš já mottoom peeivi maccâp táválii aargân. Rävisulmuuh pargeh tuođâi ennuv pargo korona meddâlistmân, já talkkâseh já puákuttâsah ovdeduvvojeh ubâ paje pirrâ maailm.

Sárnuđ aargâ nubástusâin

Sárnuđ tast, ete tääl lep pääihist já perruin eenâb ko táválávt. Párnááh já nuorah vissásávt láá erdum, ko iä peesâ škoovlân já puđâldâssáid tâi teivâđ skipárijd já ááhuid já äijihijd. Muštoot tast, ete tile lii koskâpuddâsâš já oovtâst cevzip. Sooppâđ tast, ete maht rähtivetteđ já orniivetteđ äigitaavluid peeivij várás. Ličij pyeri, jis peeivih liččii tego táválávt-uv párnái já vaanhimij aargâst.  Savâstâllâđ párnáiguin tast, ete maht puáhtá toollâđ ohtâvuođâ usteváid, áhhoid já äijiháid já eres suuhân, ovdâmerkkân puhelin já internet peht.

Orroođ ármulijd olssis, válduäšši lii, ete táválâš argâ luhostuvá. Tehálumos lii huolâttiđ párnái pyereestvajemist já torvolâšvuođâ tobdoost. Orroođ ohtâvuođâst škoovlân, jis taarbâšvetteđ iše párnáá škovlâpargoin. Olgon jotteem ohtuu já oovtâst perruin puáhtá išediđ.

Ele čuávu liijgás ennuv media

​Páárnáš tâi nuorâ puáhtá atâštuđ meid tast, ete rävisolmooš čuávu ohtânmaanoost koronavirustile mediast tâi sárnu tast eres rävisulmuiguin. Párnáá puáhtá suoijiđ tienuuvt, ete ij keejâ uđđâsijd talle ko páárnáš lii tast paaldâst. Smietâ meid, ete maggaar mediakevttim tuárju tuu jieijâd pyereestvaijeem.

Elleđ pääsi ohtuu, uuccâđ iše

Kuhes peeivih pääihist sättih tovâttiđ motomin atâštâs. Iše puáhtá finniđ maaŋgâin seervijn já kieldâ palvâlusah láá ain faallâmnáál. Pivde ruokkâdávt iše ráánjáin tâi eres ulmuin, jis eppeđ peesâ káávpán tâi apteekân.

Vastaa

Sähköpostiosoitettasi ei julkaista. Pakolliset kentät on merkitty *

Huomioithan, että kommenttisi julkaistaan tarkistuksen jälkeen.