Kuidas rääkida lapse ja noorega sõjast - viroksi

Sõda Ukrainas teeb muret nii täiskasvanutele kui ka lastele ja noortele. Mannerheimi Lastekaitse Liidu MLL laste ja noorte telefonil ning chatis võtavad ühendust sõda kartvad lapsed ja noored. Paljud on meediakanalites ja sotsiaalmeedias näinud šokeerivaid videoid sõjaohvritest. Nad kardavad, et sõda võib saabuda ka Soome. Mõned vanemad on olukorra tõttu suures ahastuses.

Lapsi ja noori ei tohi oma hirmudega üksi jätta. Meiega on ühendust võtnud ka vene taustaga lapsed ja noored, keda on sõja tõttu kiusatud ja diskrimineeritud. Seetõttu on oluline, et kodus ja koolis räägitakse laste ja noortega sõjast. Aruteluvajadus võib tekkida ka lasteaias, kuigi väikesi lapsi tuleks kaitsta sõjaga seotud küsimuste eest. Turvalisuse ja lootuse tagamiseks on nüüd vaja vanemaid ja teisi lähedal olevaid täiskasvanuid. MLL on koostanud juhised, kuidas käsitleda sõda lapse või noorega.

Alustage küsimusega lapse või noore tunnete kohta

Enne lapse või noorega rääkimist püüdke ennast maha rahustada, sest emotsioonid on nakkavad.
Võite küsida, mida laps või noor on Ukraina sõjast kuulnud või näinud ja kuidas tema olukorda tõlgendab. Kuulake ära kõik lapse mõtted ja tunded. Lapsed on erinevad ja tunnetavad asju erinevalt. Võtke arvesse, et lapsel ei ole alati lihtne oma tunnetest rääkida. Lapsel ei pruugi olla vajalikke mõisteid ja sõnu oma mure kirjeldamiseks. Laps ei suuda kuuldut ja nähtut täiskasvanu kombel analüüsida ja käsitleda. Andke lapsele aega ja ruumi, et ta saaks kogetust rääkida oma sõnadega, ja olge valmis kuulama.

Selgitage eakohaselt

Rääkige lapsele, mida teate Ukraina sõjast, võttes arvesse lapse vanust. Eakohasuse arvestamine tähendab lapsega rääkimisel talle tuttavate sõnade ja mõistete kasutamist. Lisaks tasub ka üle kontrollida, kas laps on aru saanud, mida talle ütlesite. Võite näiteks paluda lapsel öelda oma sõnadega, kuidas ta täiskasvanu kõnest aru sai. Jätke lapsele aega ja ruumi küsimuste esitamiseks.

Lapse esitatud küsimused peegeldavad viisi, kuidas tema juhtunut mõistab, ja neile tasub samamoodi vastata. Vastustes tuleb olla aus ja faktid lühidalt ära rääkida. Mida väiksem on laps, seda üldisemalt rääkige sündmustest. Võite öelda, et tegemist on riikidevaheliste lahkhelidega, millest ka täiskasvanul on raske aru saada. Suuremale lapsele võib lähemalt rääkida olukorra taustast. Noorte infovajadus võib olla suur ja siis on oluline aidata neil olukorrast aru saada.

Ärge andke oma ängistust edasi

Vältige oma hirmude edasiandmist lapsele või noorele. Laps on tundlik täiskasvanu ängistuse suhtes. Rääkige lapsega alles pärast seda, kui olete oma hirmud teise täiskasvanuga läbi arutanud. Võite öelda, et oled olukorra pärast kurb, aga meil Soomes pole muretsemiseks põhjust. Aidake lapsel mõista ja veenduda, et uudistes räägitud asjad teda ei ähvarda. Laps ei pruugi tunnetada vahemaid ega kriiside olemust ning kujutlusvõime võib maalida tarbetuid ohupilte. Rõhutage, et mitme riigi juhid otsivad praegu olukorrale lahendust.

Ärge unustage lapse individuaalsust

Mõned lapsed ja noored on tundlikumad ning reageerivad kõigile ümbritsevatele asjadele tugevamini, vajades pikemat rahulikku vestlust ja rahustamist. Oluline on välja selgitada, mida laps või noor täpselt kardab või mis talle muret valmistab, ning need mured hajutada. Samuti on normaalne, kui laps ei reageeri olukorrale mitte kuidagi. Mõned lapsed ja noored käsitlevad teemat läbi huumori, näiteks nalja visates. Lapsel ja noorel on õigus reageerida oma individuaalsel viisil.
Mõnikord jälle on lapsel või noorel nii palju oma muresid, et need haaravad kogu tema tähelepanu.

Võtke arvesse lapse ja nooruki tausta

Sõda ja uudised sellest võivad šokeerida eelkõige neid lapsi ja noori, kes on ise sõda kogenud või kellel on Ukrainas sugulasi. Rõhutage, et last ei ähvarda oht ja ohus olevatele inimestele püütakse tagada abi. Selgitage, et Soome ja teised riigid võtavad ukrainlasi vastu ja pakuvad neile kaitset. Sõda tekitab hirmu ühtviisi ka vene taustaga lastes ja noortes ning seetõttu võivad nad kogeda isegi häbi ja süütunnet. Oluline on neile rõhutada, et neil pole sellega midagi tegemist. Rõhutage, et neil on õigus olla uhke oma juurte ja identiteedi üle. Kellelgi pole õigust neid kiusata ega diskrimineerida sõja tõttu ega ka muudel põhjustel. Palun andke meile teada, kui seda esineb. Sel juhul võtke ühendust kooli või teiste ametiasutustega.

Rääkige inimestest lugupidavalt

Rõhutage, et vastutus sõja alustamise eest lasub alati riigijuhtidel, mitte rahval. Sõja läbi kannatavad nii ukrainlased kui ka venelased. Rääkige sellest, et ka Soomes elab vene taustaga lapsi ja noori, keda tuleb kohelda sama sõbralikult kui teisigi. Kedagi ei tohi diskrimineerida ega ahistada nende päritolu tõttu. Lapsed ja nende vanemad ei vastuta sõja eest. Küsige, kas teie laps on märganud vene taustaga laste kiusamist või diskrimineerimist ja kas sellesse on sekkutud. Innustage oma last olema õiglane sõber kõigiga. Ärge kandke oma negatiivseid hoiakuid või emotsioone üle lapsele, vaid arutage neid täiskasvanute ringis, kus last ei ole kohal.

Rahustage ja pakkuge turvatunnet

Kui märkate, et teie laps kardab midagi, mida ta meediakanalites või sotsiaalmeedias näeb, siis veenduge, et ta seda enam ei vaata. Lohutage last kohe, näiteks võttes ta kaenlasse või sülle ja näidates, et laps on väljaspool ohtu. Rääkige lapsele tema vanust arvestades, millise uudisega on tegemist. Jääge ise rahulikuks. Isegi väike laps tajub vanema šokki ja kurbust hoolimata sellest, mida vanem räägib. Kui vanem suudab lapsele sisendada turvatunnet, muutub lapse enesetunne paremaks, isegi kui tal võib veel hirm olla. Kui olete ise lapse nähtud piltidest sügavalt šokeeritud, on mõtet vestlus edasi lükata või kaaluda, kas keegi teine lapse lähedane võiks talle turvatunnet pakkuda.

Piirake sotsiaalmeedia ja meediakanalite kasutamist

Selgitage lapsele, et tema enda kaitsmiseks on kasulik piirata sotsiaalmeedia kasutamist, et laps ei peaks nägema ängistavat sisu. Sotsiaalmeedia kaudu levitatavad uudised on sageli dramaatilised ja nende eesmärgiks ongi šokeerimine. Nende allikad pole alati usaldusväärsed, vaid osa pilte võib olla võetud vanadest uudistest või isegi videomängudest. Vältige ka ise uudiste ja meediakanalite jälgimist lapse juuresolekul. Mida väiksem on laps, seda rohkem tuleb teda kaitsta igasuguste kriisiuudiste eest. Ärge vaadake ega arutage uudiseid lapse kuuldes. Noorte puhul võib sotsiaalmeedia kasutamise piiramine osutuda raskeks, kuid ka nendega tasub arutada infokandjate kahjulikku mõju nende meelerahule.

Jälgige lapse reaktsioone ja võtke teema vajadusel uuesti üles

Kui laps näeb välja murelik või masendunud, sõda esineb pidevalt tema unes, kõnes, mängudes või joonistustes, on mõtet temaga uuesti vestelda. Suuremad lapsed räägivad neid puudutanud sündmustest ka omavahel ning teiste jutud võivad ängistust lisada. Seetõttu on kasulik jälgida ka noore meeleolu ja kõnesid ning anda talle võimalus asja arutamiseks. Kui teie lapse või nooruki ängistuse sümptomid on väga tugevad ja ei kao paari päevaga, peaks nõu küsima spetsialistilt (näiteks õde või koolipsühholoog) ja temaga arutama, mida olukorra muutmiseks saaks ette võtta.

Tekitage optimismi ja usku tulevikku

Rõhutage, et kuigi uudised on muret tekitavad, on ka palju täiskasvanuid, kes praegugi töötavad olukorra lahendamise nimel. Rõhutage, et sõja jätkamine ei ole kellegi huvides. Öelge, et vaatamata kõigele on sõdade arv maailmas vähenenud ja inimeste heaolu paranenud ning tööd tehakse selle nimel, et see jätkuks ka tulevikus. Tagage rahulik õhkkond ja säilitage igapäevarutiinid. Olge lapse jaoks olemas. Lapsed ja noored armastavad koosolemist ja tegutsemist. Võite mängida lauamänge, lugeda raamatut, käia õues, tegelda millegagi, küpsetada, vaadata perefilme.

Kaitske oma meelerahu

On mõtet vähendada uudiste ja sotsiaalmeedia jälgimist, kui need põhjustavad ängistust ja hirmu. Jagage oma mõtteid ja muresid teiste täiskasvanutega. Hoolitsege enda eest, jätkake oma harrastusi, tehke toredaid asju. Tegutsemine ja liikumine ning igapäevatoimingutele keskendumine leevendab ängistust. Kui tunnete, et ei suuda seda enam taluda, hankige abi. Abi saavad nii lapsed ja noored kui ka vanemad.

MLL toetab

Mannerheimi Lastekaitse Liit MLL pakub vestlusabi lastele, noorukitele ja täiskasvanutele.

MLL laste ja noorte telefon, chat ja kirjateenus

Lapsevanema telefon, chat ja kirjateenus

Oliko tästä sivusta sinulle hyötyä?