Mäʹhtt mainsted päärnain da nuõrin vääinast - koltansaameksi

Ukraina väinn peʹcclâstt nuʹt rääʹves oummuid ǥu še päärnaid da nuõrid. MLL Päärnai da nuõri teʹlfooʹne da chatte puäʹtte õhttvuõđvälddmõõžž vääin põõlli päärnain da nuõrin. Mäŋggaz liâ vuäinnam mediast da somest samai rueʹššes videoid vääin čuõʒʒtum oummuin. Seeʹst lij huõll, što vuäitt-a väinn šõddâd še Lääʹddjânnma.

Ǩeäi-ne puärraz liâ vueʹjjest samai jeäʹđeesvuiʹm. Päärnaid da nuõrid ij vuäǯǯ kueʹđđed õhttu pââleesvuiʹm. Õhttvuõđvälddmõõžž liâ puõttam še vääin diõtt ǩeeuʹsummuž da čårstummuž åårrjen jõuddam ruõšštuâǥǥaž päärnain da nuõrin. Lij vääžnai, što vääinast saǥstõõlât päärnaivuiʹm da nuõrivuiʹm dååma da škooulâst. Tarbb saǥstõõllmõʹšše vuäitt leeʹd še peiʹvvpõõrtâst, håt-i siõm päärnaid lij-i mäinn suejjeed vainnu õhttneei aaʹššin. Puärrsid da jeeʹres luʹnn åårrai rääʹves oummuid taarbšet ååʹn puʹhtted tuõrv da tueiv. MLL lij noorrâm tääzz vuäppõõzzid, mäʹhtt ǩiõttʼtõõllâd vääin päärnain leʹbe nuõrin.

Alttâd kõõjjeeʹl päärna leʹbe nuõr tobddmõõžžin

Ooudbeäʹlnn saǥstõõllmõõžž päärnain leʹbe nuõrin, ǩiččâl rääuhted jiijjad miõl, ǥu tobddi pâššne.
Vuäitak kõõččâd, mâid päärnaž leʹbe nuõrr lij kuullâm leʹbe vuäinnam Ukraina vääinast da mäʹhtt son fiʹttai vueʹjj. Vääʹld vuâstta puk päärna jurddjid da tobddjid. Päärna liâ jeeʹresnallšem da tåʹbdde aaʹššid jeeʹresnalla. Vääʹld lokku, što ij päärnast leäkku hiâlpp mainsted jiijjâs tobddmõõžžin. Päärnast jeäʹla vieʹltǩani fiʹttõõzz da sääʹn kovveed jiijjâs huõlid. Päärnaž ij pââʹst rääʹves oummunalla analysâʹstted da ǩiõttʼtõõllâd kuullmeez da vuäinnmõõžžeez. Uuʹd päärnže ääiʹj da sââʹj mainsted suu ǩiõččlâsttmõõžžin jiijjâs saaʹnin da leäkku vaalmâš kuvddled.

Čiʹlǧǧed ââʹǩǩtässa suåvlaž naaʹlin

Maainâst päärnže, mâid teâđak Ukraina vääinast vääʹldeeʹl lokku ââʹǩǩtääʹzz. Ââʹǩǩtääʹzz lokku välddmõš lij tõt, što maainast tõin saaʹnin da fiʹttõõzzin, koid päärnaž tåbdd. Tõn lââʹssen kaʹnnat võl täʹrǩsted, lij-a päärnaž fiʹttjam, mâid sarnnuk. Päärna vuäitt håʹt mâka raukkâd mainsted jiijjâs saaʹnin, mäʹhtt son fiʹttji rääʹves oummu mainnâz. Uuʹd päärnže ääiʹj da sââʹj kõõjjeed.

Päärna kõõččâm kõõččmõõžž sueiʹmkrâʹstte suu nääʹles fiʹttjed šõddâm ääʹšš, da tõid kaʹnnat vaʹstteed seämmanääʹleld. Vasttõõzzin lij šiõǥǥ leeʹd veârnas da mainsted tuõttaaʹššid vuäʹnkânji. Mõõn uuʹccab päärnaž lij, tõn aalmlab tääʹzzest maainâst šõddâm aaʹššin. Vuäitak särnnad, što kõõččmõš lij jeeʹres riikki kõskksaž risttreeidain, koid še rääʹves oummuin lij vaiggâd fiʹttjed. Šuurab päärnže vuäitak mainsted jäänab vueʹjj tuâǥǥain. Nuõrin vueiʹtte leeʹd jiânnai teâđ taarb da tâʹl lij vääžnai vieʹǩǩted siʹjjid fiʹttjed, måkam vueʹjjest lij kõõččmõš.

Jeäʹl seerd jiijjad mueʹǩǩõõzzad

Vieʹlt jiijjad pââlai serddmõõžž päärnže leʹbe nuõʹrre. Päärnaž äicc läđđsânji rääʹves oummu mueʹǩǩõõzz. Maainâst päärnain eman, ǥu leäk vuõššân ǩiõttʼtõõllâm jiijjad mueʹǩǩõõzzad ǩeäin-ne rääʹves oummuin. Vuäitak särnnad, što leäk peʹcclaž vueʹjjest, leša meeʹst Lääʹddjânnmest jieʹtt iʹlla ni mâst. Vieʹǩǩet päärna fiʹttjed da åblkâʹstted, što ođđsin mainstum ääʹšš jiâ vaarad suu. Päärnaž ij vieʹltǩani fiʹtte kõõskid leʹbe kriisi luând, da miõlljuurd vuäitt raajjâd tuuʹššes vaarrkoovid. Teäddad, što määŋgai riikki jååʹđteei åʹcce ååʹn čõõđ ääiʹj räʹtǩǩummuž vuâkka.

Muuʹšt päärna persoonʼnallšemvuõtt

Kook-ne päärna da nuõr reagâʹstte läđđsubun da viõkksubun pukid pirr šõddi aaʹššid da vueiʹtte taarbšed jiânnai rääuhlõs mainstummuž da kueʹlǩǩtummuž. Tääʹrǩes lij seʹlvvted, mâid päärnaž leʹbe nuõrr nuʹt vääʹldeeʹl pââll leʹbe mii suu peʹcclâstt, da karbbâd suu huõlâs. Tõt še lij normaal, što ij päärnaž reâgâstt vuâkka ni mõõnnalla. Kook-ne päärna da nuõr ǩiõttʼtâʹlle ääʹšš hääʹsǩvuõđ kuånstin, ouddmiârkkân sǩiõlddõõđeeʹl. Päärnast da nuõrâst lij vuõiggâdvuõtt reagâʹstted jiijjâs persoonʼnallšemvuõđ naaʹlin. Kuäʹss-ne âʹpet päärnast leʹbe nuõrâst liâ nuʹt jiânnai jiijjâs peʹccel, što tõk veʹǩǩe puk vuâmmšõõzz.

Vääʹld lokku päärna da nuõr tuâgga

Väinn da tõʹst mainsteei ođđâz vueiʹtte tåbddjed strääšnainalla jeäʹrben tõid päärnaid da nuõrid, kook liâ vuäinnam vääin leʹbe ǩeäin liâ õõldâsoummu Ukrainast. Teäddad, što päärnaž lij tuõrvâst da što vaar vueʹlnn åårrai oummuid ǩiččlõõđât ainsmâʹtted vieʹǩǩ. Säärn, što Lääʹddjânnam da jeeʹres jânnam väʹldde ukrainaoummuid vuâstta da taʹrjjee siʹjjid suõj. Väinn tåʹsǩǩad seämmanalla ruõšštuâǥǥaž päärnaid da nuõrid, da sij vueiʹtte ǩiõččlâʹstted tõn diõtt jo-ba straamm da vieʹrrvuõđ. Siʹjjid lij vääžnai teäddeed, što ij seeʹst leäkku aaʹššin ni måkam õhttvuõtt. Teäddad, što seeʹst lij vuõiggâdvuõtt leeʹd iʹlbbes preddneeʹstes da identiteeʹttest. Ij ni ǩeäʹst leäkku vuõiggâdvuõtt ǩeeuʹseed leʹbe čårsted siʹjjid vääin diõtt, ij-ǥa ni mudoi. Raauk särnnad, jõs nåkam puätt õlmmsa da vääʹld tõn diõtt õhttvuõđ škoouʹle leʹbe jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩid.

Maainâst oummuid ciʹsttjeeʹl

Teäddad, što vasttõs vääin alttummšest lij pâi riikk jååʹđteeʹjin, ij meerast. Vääinast ǩeârdda nuʹt ukrainaoummu ǥu ruõššla. Maainâst tõʹst, što Lääʹddjânnmest še jälste ruõšštuâǥǥaž päärna da nuõr, da siʹjjid âlgg ciʹsttjed seämma ǩeʹnnvânji ǥu järrsid. Ij ni ǩeäid vuäǯǯ čårsted leʹbe ǩeeuʹseed tuâggas diõtt. Päärna da sij puärraz jiâ leäkku vasttõõzzâst vääinast. Kõõjj, lij-a pärnnad vuâmmšam ruõšštuâǥǥaž päärnaid tillʼlõõvi ǩeeuʹsummuž leʹbe čårstummuž, da lij-a tõõzz kässjõttum. Smeʹllkââʹtt pärnnad leeʹd šiõǥǥ taaurõš juõʹǩǩʼkeʹče. Jeäʹl seerd päärnže vueiʹtlvaid jiijjad ǩiõldlaž fiʹttjõõzzid leʹbe tobddjid, pâi ǩiõttʼtõõl tõid järrsi rääʹves oummuivuiʹm, da nuʹt što päärnaž iʹlla tõʹst paaldâst.

Rääuhat da uuʹd tuõrv

Jõs vuâmmšak päärna suõrggnam mõõn-ne mediast leʹbe somest vueiʹnnem aaʹššid, ainsmââʹtt, što son ij piâzz juäʹtǩǩed ǩiõččmõõžž. Ääʹjet päärna tâʹlles ouddmiârkkân vääʹldeeʹl suu aʹŋŋe leʹbe âskka da čuäʹjet, što päärnaž lij tuõrvâst. Säärn päärna ââʹjj vääʹldeeʹl lokku, mâst tän ođđsest lij kõõččmõš. Põõžž rääuhlõʹssen. Juʹn siõm päärnaž äicc puärraz kõrr suõrggnummuž da peʹccel huõlǩani tõʹst, mâid eʹčč leʹbe jeäʹnn maainast. Ǥu puärraz pâʹstte vääʹlted päärnže tuõrvv-vuõđ tobddi, päärna åårrmõš hiâlpat, håʹt-i suʹst vuäitt võl põõlted. Jõs leäk jiõčč samai pâlddâm päärna vueiʹnnmin rueʹššes kaartin, saǥstõõllmõõžž kaʹnnat seʹrdded leʹbe smiõttâd, vuäitči-a ǩii-ne nuʹbb päärna õõldâsooumaž taʹrjjeed suʹnne tuõrv.

Rääʹjet some da media âânnmõõžž

Säärn päärnže, što sosiaalʼlaž media âânnmõõžž lij šiõǥǥ rääʹjted suu jiijjâs suõjlem diõtt, što päärnaž ij piâzzče vueiʹnned tåʹsǩǩai siiskõõzzid. Sosiaalʼlaž media pääiʹǩ liâvtem ođđâz liâ täujja dramaattlaž da tõi miârktõssân lij pâʹlddummuž. Tõk jiâ pâi leäkku snäätnas teâttkääivin, pâi pieʹǩǩ snimldõõǥǥin da kaartin vueiʹtte leeʹd vuäʹmm ođđsin leʹbe jo-ba valddum videosiõrin. Veâltak tâma jiõčč še ođđsi da media seuʹrrjummuž päärna ååreen paaldâst leʹbe seämma lõõnjâst. Mõõn uuʹccab päärnaž, tõn jäänab suu âlgg suõjled juõʹǩǩnallšem kriissođđsin. Jeäʹl ǩiõčč leʹbe saǥstõõl ođđsin päärna kuuleen. Nuõrid kuõskeeʹl some âânnmõõžž rääʹjtummuž vuäitt leeʹd vaiggâd, leša sijvuiʹm še âlgg saǥstõõllâd media hääitlaž vaaiktõõzzin jiijjâs miõlrääuh diõtt.

Seuʹrre päärna reaktio da määcc taarbšeen äšša

Päärnain lij šiõǥǥ saǥstõõllâd oʹđđest, jõs päärnaž čuäʹjat što lij peʹcclõõvvâm, son niõǥǥad vääinast, tõt puätt mainnsid, siõrid leʹbe pirstõõzzid. Puärrsab päärna saǥstâʹlle še kõskkneez siʹjjid kuõsktam šõddmõõžžin da järrsi mainnâz vueiʹtte lââʹzzted mueʹǩǩõõzz. Tõʹnt lij šiõǥǥ seuʹrrjed še nuõr miõl da mainnsid da taʹrjjeed vueiʹtlvažvuõtt saǥstõõllâd ääʹššest. Jõs päärna leʹbe nuõr mueʹǩǩõsoudldõõzz liâ čuuʹt ravvâz, jiâ-ǥa tõk võõid peeiʹvi jååʹđeen, lij šiõǥǥ kõõččâd vuäʹppõõzzid ämmat-tuâjjlain (ouddmiârkkân tiõrvâsvuõtthoiʹddjeeʹjest leʹbe škooulpsykoloogâst) da smiõttâd õõutveäkka, mâid vuâkka vuäitči tuejjeed.

Raaj tuâivlažvuõđ da pueʹttiäiʹǧǧååsk

Teäddad, što håʹt-i ođđsin čuäʹjted piâkkõõtti aaʹššid, liâ še jiânnai rääʹves oummu, kook ååʹn še čõõđ ääiʹj ǩiččle räʹtǩǩeed šõddâm vueʹjj. Teâddad, što vääin juätkkjummuš iʹlla ni ǩeän ouddõs. Säärn, što pukin huõlǩani vääin liâ maaiʹlmest õccnam da oummui pueʹrrjieʹllem lij lâssnam, da što tõn õuʹdde tuejjeet tuâj, što nääiʹt leʹčči juätkkjeen še. Puuʹt rääuhlõs toobdâlm ja tuõʹlle da ââʹn aarǥ rutiinid. Leäkku päärnže âʹldd. Päärna da nuõr tuʹǩǩee õõutâst åårrmõõžžâst da še straažžâd õõutsââʹjest. Vueiʹttveʹted siõrrâd luʹvddsiõrid, lookkâd ǩiiʹrjid, åårrad åuggan, tuõjjstõõllâd, leiʹbbjed, ǩiõččeed piârjieʹllikaartid.

Suejjad jiijjad miõlad

Kaʹnnat ǩeäʹppeed ođđsi da some seuʹrrjummuž, jõs tõt tuejjad mueʹǩǩõõzzid da pââlaid. Jueʹjj jurddjääd da huõlad järrsi rääʹves oummivuiʹm. Ââʹn huõl jijstad, jueʹtǩ staarjõõzzääd, tueʹjjed hääʹsǩes aaʹššid. Rõssummuš da liikkummuš da vuâmmšõõzz viikkmõš aarǥ tuâjaid hiâlpad mueʹǩǩõõzz. Ooʒʒ vieʹǩǩ, jos tobddai, što jiõk piʹrǧǧed õhttu. Veäʹǩǩ lij vuäǯǯamnalla nuʹt päärnaid, nuõrid ǥu še puärrsid.

MLL tuärjjad

MLL taʹrjjad mainstemvieʹǩǩ päärnaid, nuõrid da rääʹves oummuid.

MLL Päärnai da nuõri teʹlfon, chat da ǩeʹrjjkääzzkõs

Puärrsiteʹlfon, chat da ǩeʹrjjkääzzkõs

Oliko tästä sivusta sinulle hyötyä?